Off-topic

Kivil istub väike konn,
mõtleb, mis tal viga on.
Alles oli ta väike kookon,
kasvas temast pisidraakon.

Kasvas ta valge hobesena,
unistas jooksmast huntidega.
Need imelised loomad olid vabad,
jahialaks neil on võimsad rabad.

Ükspäev oli lahti aia värav,
tormas sealt läbi nagu orav.
Silmis kaua oodatud vabadus,
kuid tulevikus kahjuks vaid rabandus.

Ta leidis selle, mida tahtis,
piki silmi nüüd ta seda vahtis.
Mõistes, et seda taevast ta ei saa,
tõmbas enda peale kogu maa.

Põletas ennast tulega,
kriipis ronga sulega.
Hävitas kõik endast,
tuhastus suureks künkaks.

Läksid mööda päevad,
mõttes ikka tuttavad vaevad.
Unustas viha elusse,
laskis lahti valudest.


Ta ei oodanud enam midagi,
andes endast kõik ja veel rohkemgi.
Elades lihtsalt taevaga,
seda kunagi endale saamata.

Samas tema tuhastumisest,
kõigist eelneva elu mälestustest.
Jäi tema lapsik käitumine,
ootas ees suureks kasvamine.

Kivil istus väike konn,
mõtles, mis tal viga o......

Järgmine põõsas

Isa läks põõsa juurde põit tühjendama ning tagasi tulles kuulis...

Vaimsed vigastused minevikus

Saadavad sind olevikus

Hoiavad sind tulevikus

Aheldades sind rõõmust

Kartes, et ees on must

Mitte ei karda, et sa haiget saaks

Kardad, et sa valu teeks

Põletad end sisemuses

Hävitad end olemuses

Olgugi, et teistel valus

Sina ei karju oma häda

Tead, et kõik on mäda

See on sinu oma pagulus

Sa ei räägi sellest teistele

Oled pealt näha rõõmsake

Sa näed oma musta varju

Näed ka teiste sünget poolt

Teistele sellest ei karju

Kannad iseenda eest hoolt

Peeter lausus sünge ja õndsa häälega need read ning ütles. "Meid kõiki saadab needus ja ükski neist ei ole püha. Iharus, agarus, ogarus ja lollus. Neid kõiki oleme näinud ja näeme ka edaspidi. Sul on valus, meil on valus. Me ei räägi kõike ja ei räägi valusatest asjadest. See pole aeg valusateks juttudeks. Samas mõnda valu tuleb siiski meil jagada."

Isa jätkas jutuga bussist ja peaaegu kohale jõudmise ajast...