Isa läks põõsa juurde põit tühjendama ning tagasi tulles kuulis...
Vaimsed vigastused minevikus
Saadavad sind olevikus
Hoiavad sind tulevikus
Aheldades sind rõõmust
Kartes, et ees on must
Mitte ei karda, et sa haiget saaks
Kardad, et sa valu teeks
Põletad end sisemuses
Hävitad end olemuses
Olgugi, et teistel valus
Sina ei karju oma häda
Tead, et kõik on mäda
See on sinu oma pagulus
Sa ei räägi sellest teistele
Oled pealt näha rõõmsake
Sa näed oma musta varju
Näed ka teiste sünget poolt
Teistele sellest ei karju
Kannad iseenda eest hoolt
Peeter lausus sünge ja õndsa häälega need read ning ütles. "Meid kõiki saadab needus ja ükski neist ei ole püha. Iharus, agarus, ogarus ja lollus. Neid kõiki oleme näinud ja näeme ka edaspidi. Sul on valus, meil on valus. Me ei räägi kõike ja ei räägi valusatest asjadest. See pole aeg valusateks juttudeks. Samas mõnda valu tuleb siiski meil jagada."
Isa jätkas jutuga bussist ja peaaegu kohale jõudmise ajast...
No comments:
Post a Comment